Laste pusled
Pusled lastele — esimestest suurtest puidust pusledest kuni väiksemate pildipuslede ja 3D pusledeni. Laste pusle õpetab kannatust ja seda, et asi saab lõpuks valmis. Kaheaastasele sobivad kaks kuni kuus suurt tükki, kolmeaastasele umbes 12 kuni 24 ning neljast eluaastast saab laps hakkama 30 kuni 50 tükiga. Liiga raske pusle tekitab pettumust, liiga lihtne igavust. Puidust pusle tükid on paksemad ja lapsel kergem haarata ning need ei murdu, papist pusled on soodsamad ja valikut on rohkem. Kui laps takerdub, anna vihje, aga ära pane tükki ise kohale.
Kuidas on pusle lapsele kasulik?
Pusle on üks lihtsamaid ja samas kasulikumaid mänguasju, mida lapsele pakkuda. Pusle kokkupanemisel harjutab laps korraga mitut oskust: sõrmede täpseid liigutusi, kujundite ja värvide eristamist, ruumilist mõtlemist ja keskendumist. Kõige olulisem on aga kannatlikkus. Pusle õpetab, et kui proovida edasi, saab asi lõpuks valmis. Iga õigesse kohta klõpsatav tükk annab väikese eduelamuse ja valmis pilt tõstab lapse enesekindlust. Pusled sobivad ka rahulikuks ühistegevuseks, näiteks õhtul enne magamaminekut või vihmasel päeval, kui õue minna ei saa.
Mitu tükki millises vanuses?
Kaheaastasele sobivad kaks kuni kuus suurt tükki, kolmeaastasele umbes 12 kuni 24. Neljast eluaastast saab laps hakkama 30 kuni 50 tükiga ja viie-kuueaastane juba 60–100 tükiga. Liiga raske pusle tekitab pettumust, liiga lihtne igavust. Tükkide arv on siiski vaid suunis, sest iga laps areneb omas tempos. Kui pusle valmib kiiresti ja ilma abita, on aeg võtta järgmine raskusaste. Kui laps loobub juba alguses, proovi natuke lihtsamat. Raskust mõjutab ka pilt: selgete kontuuride ja erksate värvidega pilti on lihtsam kokku panna kui suure ühevärvilise taeva või murulapiga pilti.
Esimesed pusled beebile ja väikelapsele
Esimene pusle võib olla juba alla kaheaastasele lapsele. Beebipusled koosnevad mõnest suurest ja paksust tükist, mis on lapse käes kerge hoida. Tavaliselt on igal tükil eraldi pilt, näiteks loom, nii et laps saab samal ajal õppida nimetama, kes on pildil. Duo-pusled, kus kaks tükki moodustavad ühe pildi, on ideaalne esimene samm. Laps saab kiiresti aru, et kaks tükki käivad kokku, ja kogeb kohe edu. Taluloomade ja safariloomade teemad on selles vanuses eriti populaarsed, sest neid saab siduda häälitsuste ja lugudega: kuidas teeb lehm, kus elab kaelkirjak?
Puidust või papist?
Puidust pusle tükid on paksemad ja lapsel kergem haarata, samuti ei murdu need. Papist pusled on soodsamad ja neid on rohkem valikus, aga niiske käega need painduvad. Väikseimatele lastele on puidust pusle peaaegu alati parem valik. Laps paneb tükke suhu, pillab maha ja astub neile peale, aga puidust tükk peab sellele vastu ja kestab aastaid. Suuremale lapsele, kes paneb kokku juba 50 või enam tükki, sobivad hästi ka papist pusled. Selles vanuses on tükid niikuinii väiksemad ja valikut on rohkem, alates multifilmitegelastest kuni linnapiltideni.
3D pusled – väikelapsele ja suuremale lapsele
3D pusle võib tähendada kahte väga erinevat asja. Väikelastele mõeldud 3D pusled koosnevad mõnest suuremast tükist, millest saab kokku panna püsti seisva looma, auto või lennuki. Need sobivad juba umbes kaheaastasele ja arendavad ruumilist mõtlemist paremini kui tasapinnaline pusle, sest laps peab mõtlema, kuidas tükid omavahel ka sügavuses kokku käivad. Lisaks on valminud kujuga hea edasi mängida. Keerulisemad 3D mudelid, mis koosnevad kümnetest tükkidest, on juba pigem meisterdamine kui mäng. Lõpuks valmib midagi, mida saab riiulile panna. Need sobivad enamasti alates kuuendast eluaastast ja on head ühistegevuseks vanemaga.
Pusle kui õppevahend
Pusle sobib suurepäraselt ka uute teadmiste õppimiseks. Linnaelu, ameteid, sõidukeid või aastaaegu kujutava pildi ümber saab rääkida terve loo: mida teeb politseinik, kuhu sõidab buss, mis toimub poes? Selline pusle laiendab sõnavara ja aitab lapsel ümbritsevat maailma paremini mõista. Suuremate, 80-tükiliste puslede juures harjutab laps ka järjekindlust, sest pilt valmib vahel mitmes osas ja mitme päeva jooksul. Kui pusle jääb pooleli, ära pane seda ära. Lase sel laual oodata, laps naaseb sinna sageli ise.
Kuidas last puslega aidata?
Alusta servadest ja nurkadest. Kui laps takerdub, anna vihje, aga ära pane tükki ise kohale, sest valmissaamise tunne on pusle juures kõige olulisem osa. Väiksemale lapsele võid tükid pildiga ülespoole lauale laotada ja näidata karbil olevat pilti, et tal oleks millega võrrelda. Suuremaga võib tükid enne värvide järgi rühmadesse sorteerida. Ka see on mäng, mis arendab tähelepanu. Kiida pingutust, mitte ainult valmis pilti, ja lõpeta mäng enne, kui laps väsib. Siis tahab ta järgmisel korral jälle mängida.



















